Suhtleme...

..., sõidame võrriga ja reedeti protesteerime. Selline on esimese nädala mulje Barcelonast. Rääkida, ma ütleks et isegi muliseda, siinsetele inimestele meeldib. Ennekõike välikohvikutes, aga ka sisekohvikus, tänaval, poodis, tööl, trennis, rattaga sõites, autoga sõites, metroos sõites, igal võimalikul hetkel. Ennekõike silmast silma, aga ka telefoniga, mobiiliga, Skypega jne. Ennekõike valjusti ja emotsionaalselt ja kiiresti, aga ka veel valjemini ja veel emotsionaalsemalt ja veel kiiremini. Ühesõnaga - suhtleme!

Esialgu tundus Barcelona liiklus üsna hirmuäratav. Nüüd ma olen aru saanud, et see on tihe, aga tunduvalt paremini organiseeritud, kui Eestis ja autojuhid on viisakamad. Jalakäia lastakse sebral üle tee sajal korral sajast. Erinevuseks on motoriseeritud kaherattaliste kontsentratsioon. Kui foorituli roheliseks läheb, siis esimese rindena tulevad võrrid, mopeedid, motorollerid, motikad. See sarnaneb mesilassülemile. Alles seejärel rahumeelsed autod.

Sama päeva õhtul, kui Barcelonasse jõudsin, korraldati Avenüü Diagonaalil kärbetevastane protest. Kuna nimetatud tänav on üks paljudest Barcelona tuiksoontest, siis liikluses põhjustas see korraliku kaose. Ummik aga harutati üllatvalt kiiresti lahti. Paistab, et politsei on sellel alal juba omajagu praktikat saanud. Üleeile oli sama, aga aktsioon kesklinnale lähemal. Placa d'Espanya's on tüübid telklaagris vist juba pikemalt olnud, aga nüüd peksti nad sealt ka minema. Põhjendus oli, et plats on vaja koristada pidustusteks, kui FC Barca võidab ma-ei-tea-kelle vastu mängu. Abiks ikka.

Ühe märksõna oleks võinud pealkirja veel panna, aga ei sobinud loetellu. See on "kitsad trepid". Seoses elamise otisimisega olen läbi käinud varsti kolmekohalise numbri tube ja kitsad trepid ruulivad. Selle tõestuseks lugesin täna uudist, kus 42-aastane mees suri diivani tabamusest. Nimelt püüdsid kaks tüüpi diivanit korterist välja viia, aga kuna see trepist ei mahtunud, siis lükati üle rõdu serva. Üks kahest tüübist läks alla jalakäijaid hoiatama, aga iseennast läks meelest hoiatada. Tsiteerides klassikuid: "Olgu muld talle kerge."

Barcelona on populaarne. Pool tundi enne kohaliku politseijaoskonna avamist. ELi kodanikud peavad ennast politseis registreerima, kui tahavad Hispaanias olla kauem kui 3 kuud.







Et lugejad ei peaks hiirt kulutama, et käia kontrollimas, kas blogisse uusi postitusi on tulnud, siis ütlen ära, et see on viimane sissekanne.
Panin ka rattasõidu teise poole ära Google Mapsi. Selle vaatamiseks kliki siia. Tundub, et teekond sai Google jaoks liiga pikk, sest kogu värk kangestus/ub üsna tihti. Lisaks joonistas teekonna Grenoblest edasi valesti, aga muuta ei saa. Pildid tulevad siia.

Mis siis kokkuvõtteks öelda?
Miks? Sest nii on äge ja oli ka!
Füüsiline rattasõidu ettevalmistus? Seni pikim rattasõit 120km.
Eelnevad rattamatka kogemused? 0 päeva. Mitte et ma selle üle uhke oleks.
Kukkumised? Õnneks ühtegi. Kaks korda kukkus seina või posti najale pandud ratas pikali.
Kõige kehvem koht rattaga sõitmiseks? Seati tehase ümbrus ja ka Barcelona ümbrus üldisemalt.

Kui plaanid rattamatka, siis osta kõigepealt endale matkaratas. Siis ei ole olemasolevast kahju.
Ei viitsi pikemalt kirjutada.

Pärast nädalast võõrutusravi olin taaskord valmis turismiks. Võimas segapuder on see Sagrada Familia.
















Aaa... paar päeva tagasi saabusid siia majutusse kaks ratturit. Ühel käsi veidi sidemetes. Tuli välja, et britid, kes alustasid sõitu Põhja-Prantsusmaalt. Püreneedesse tulid üles sama teed, mis mina, aga allaminekul vältisid Andorrat ja suunaga otse Barcelonale. Pikem tüüp otsustas võimalikult palju kogutud potentsiaalset energiat kineetiliseks muuta ja samaaegselt võimalikul vähe pidureid kulutada. Üks serpentiini kurv osutus aga sellise kiirusele allumatuks ja vana pani üle piirde. Küünarnukk marraskil ja raam katki. Kommentaar oli, et arvestades olukorda, läks päris õnnelikult. Usun.

Lõppu tundmatu šveitslase tsitaat Furkapassis kohtudes: "Küsimus pole füüsilistes võimetes või isegi rahas, vaid ajas".